MATKASUUSA OMADUSED

Matkasuuskadel nagu ka murdmaa ja mäesuuskadel on erinevad numbrilised ja sõnalised näitajad. Kirjeldasin siin ära mõned neist.

PIKKUS - see on lihtne mõõt ehk pikkus suusaninast suusakannani. Iseasi muidugi kuidas mõõdetakse, mõned tootjad annavad pikkuse koos suusaninaga, teised mõõdavad ainult seda osa, mis jääb lumega kontakti.

Milline on hea pikkus matkasuusal? Tavaliselt on suuskade tootjad kirjutanud juurde, mis kaalu juures milline suusk valida. Samas ka see sõltub suuresti sellest, kus sa sõidad ja kas oled kogenud suusataja või pigem algaja. Näiteks Haanja küngastel võsades ja metsades manööverdades on lühem ikka palju mugavam. Ka algajal on lühemat suuska keergem valitseda - eriti just laskumistel ja tõusudel. Ainuke miinus võib lühema suusa puhul olla see, et paksus lumes ta ei kanna sind ära (vajub sügavale lumme). Selle vastu päästab muidugi laiem ja lühem suusk. Lühema suusaga mööda tallatud radu sõites pead rohkem jõudu rakendama, sest libisemine on kehvem, kuna kogu pidamisala on kõikaeg alla vajutatud.

Ütleks, et väga hea pikkus on kuni 10 cm enda pikkusest.

LAIUS - kuna tänapäeva suuskadel on nö sidecut ehk nende laius ei ole otstest ja keskelt sama, siis on üldiselt suusal kolm numbrit (näiteks SIDECUT 84 | 62 | 72) See tähendab, et esiotsa laiem koht on 84, keskelt 62 ja tagumise osa laius 72. Tihti kui on üks laius kirjas, siis on üldiselt mõeldud keskosa laiust.

ps. Sidecutiga suuski hakati laiemalt populariseerima Norras Telemarkis eesotsas Sondre Norheimiga 1850-ndatel.

Aga milline on hea laius matkasuusal? See sõltiub eesmärkidest ja sellest, kus suusaga sõita. Kui ainult metsa all paksus lumes mütata, siis on laiem mõnusam, kannab paremini. Samas kui sõidad ka saaniga sissesõidetud radadel (nagu Skandinaavias on mataksuusarajad), siis pole väga laia vaia. Liiga lai võib kõval pinnasel küljele ujuma hakata. Kitsam on ka kergem ja kiirem.

Paksus lumes on hea kui suusanina laius on vähemalt  70 mm,  gruumitud teeradadel on hea laius 59-65, kui nina laius on juba üle 90 mm, siis on tegemist juba puudri suusaga, millega on hea paksus pehmes lumes ka laskuda.

Ühesõnaga kui sõita erinevatel maastikel tuleb valida mingi kuldne kesktee:)

Laiuste erinevustest tekib SIDECUT ehk kaar suusanina ja suusakanna vahel. Mäesuuskade puhul räägitakse siis selle kaare raadiusest, mis tähendab suusa pöörderaadiust. Mida suure on sidecut ehk erinevus suusa nina-kesk-saba osa vahel, seda väiksem on pöörderaadius. Lihtsustatult tähendab see, et suusad on lihtsamini manööverdatavad (eks seal on ka teisi näitajaid, mis seda lihtsust/raskust mõjutavad, aga las need praegu oilla). Matkasuusakdel on ka sidecut olemas, aga see ei ole nii määrav näitaja, sest eesmärk on teine (mäessuusakdel on eesmärk head laskumised, matkasuusal erinevate maastike läbimine). Näiteks skituuri suuskadel ei pruugi suur laiuste erinevus väga hea olla, sest suure sidecutiga on ülesminnes raskem suuska kantida, sest ei saa kogu suusa kanti jäisesse pinda haakida. Murdmaa suuskadel on ka sidecut, aga see on minimaalne, sest nende eesmärk on kiiresti sirgjooneliselt edasi liikuda.

JÄIKUS (stiffness) ja KUMERUS (camber) - Need näitajad sõltuvad üksteisest. Matkasuuskade tootjad küll tegelevad nendega ja disainivad ideaalseid, aga neid väga mudelite kirjelduste jurues välja ei tooda.

Üldiselt on nii, et kuna matkasuusk on raskem ning laiem,  et oleks parem kantida, siis pole nende kumerus nii suur kui murdmaasuuskadel (ehk siis suusapaine pole nii märgatav kui murkadel). Keskosast on matkasuusk jäigem, et edasi liikumine oleks tõhus, samas pehmem-kergem eesosa võimaldab paksus lumes suuska lumel kanda.

METALLKANT - metallkandid on matkasuusakdel selleks, et oleks traverseerides, mäkke tõustes ja laskudes parem suusa keskosa lumme haakida. See kant teeb mudiugi suusa palju raskemaks ja aeglasemaks kui radadel sõita, aga see polegi matkasuusa eesmärk.