Mont Thabor Ski Touring

Selle aasta skituuriks sai valitud üks piiride pealne piirkond - Mont Thabor. Seal saab kokku Prantsusmaa ja Itaalia, see on Põhja- ja Lõuna Alpide piiriks ning sealt jookseb piir ka Hautes Alpes ja Savoie Alpes piirkondade vahel. Mõte sellest matkast oli meil peas juba mitu aastat tagasi, aga siis otsustasime kõrval asuva Vanoise rahvuspargi kasuks.

Aeg: 11-19 märts (koos lennupäevadega)

Osalejad: Liisi, Anu, Mikael

Kohalesaamime - meie lähenesime Modane ja Valfrejusi kaudu (sest lendasime Genfi ja sealt saab mugavalt rongiga Modanesse).

Samas võib alustada ka Valmenierist, Nevachest või Bardonecchiast.

Hütid - ei ole väga suured, seega eelnev broneering pigem on hea, eriti reedest pühapäevani.

Alpiklubi omasid on kaks- Ref Mont Thabor ja Ref Drayerees (neis saab alpiklubikaardiga soodsamalt ja neis võid ka ise süüa teha). Teised on eraomandis ja neis pead võtma täiskomlplekti (ööbimine, õhtu ja hommikusöök- 50-60 eurot in). Kõik vajalik on hüttides olemas ning enamustes oli ka mingilmääral levi.

Kergus-raskus

Kirjelduste järgi on tuur valdavalt- PD- slightly difficult; S2 - nõlvakalded kuni 25 kraadi; BS- buono skier

Nii tundsime ka meie - kurude ületused pigem lauged, nii ka laskumised. Meil sattus olema päris mitmel päeval whiteout ja lumesadu, seega orienteerumist oli omajagu, laviiniohtu ja tasakaalutuse tunnet, aga heade oludega pigem kerge tuur.

Tõusu- ja laskumismeetreid tuleb keskmiselt 1000 meetrit päevas(oleneb ka raja valikust).

Varustus - tavaline skituuri varustus - suusad, saapad, nahad, suusakassid, laviinivarustus. Olenevalt oludest ja eesmärkidest ka tavalised kassid, köis ja kirka. Me teadsime, et pigem on väga lumerohke ja jätsime köie ja tavakassid maha. Oli üks 10 m peenem köiejupp, paar slingi ja karabiin. Liustikke pole, seega liustikuvarustist ei ole vaja. Hüttides vajalik magamiskoti siselina. Me olid magamiskotid, sest plaanisime algselt ühe öö talvehütis olla, aga kuna ilm muutus ja olud läksid väga laviinilikuks, siis me muutsime marsruuti ja ei hakanud sinna minema (ühest hütist öeldi ka, et see on lukus ja alt orust tuleks võti võtta. Samas internetti lugedes tundub, et saab ikkagi sisse- aga kindel ei saa olla, tuleb teinekord vaatama minna.

Täpsemalt meie päevased tegemised:

Soojenduspäev oli Valfrejusi keskuses, et jalad soojaks saada ja süsteemid töösse. Põhiliselt sõitsime tõstukitega ja laskusime radade kõrvalt, aga natuke ka nahatasime.

1. päev - Valfrejus- Col Etroite- Ref Terzo Alpini - 16,78 km; tõus 961, laskumist 750.

Alustasime päikesepaistega Valfrejusist, jõudes 2200 peale läks nähtavus ära ja orieneerusime telefoni gepsu abil kurule. Laskumine oli nähtamatuse tõttu pisut keerukas, eksisime korra rajalt kõrvale ilusasse väiksesse kanjonorgu. Sealt enam ühel hetkel edasi ei saanud ja ronisime põhiorgu tagasi. Siis juba oli nähtavus olemas ja ka suusajäljed ees. All orus on kõrvuti kaks hütti - Ref Re Magi ja Ref Terzo Alpini. Olime mingis hetkes bronninud Re Magi hüti teiseks päevaks ja teinud ettemakse 15 euri nägu, aga hiljem tühistanud. Selgus, et erahüttides ettemaksu tagasi ei maksta, aga seda saab kasutada järgmise bronni krediidina, aga selleks ööks enam kohti polnud, siis pakuti meile selle krediidi eest süüa ja juua. Seega lõuna sõime seal ja ööseks liikusime oma hütti edasi. See on Itaalia-Prantsusmaa piiriala, seega suhelda saab mõlemas keeles. Söögid pigem itaaliapärased.

2. Päev. Ref Terzo Alpini- Col Du Vallon - Nevache- Ref Buffere. 14,19 km; 888 tõusu, 1031 laskumist + 4,1 km; 456 tõusu:

Nähtavus oli okei, kuigi pilves. Alustasime varakult ja nahatasime hooga kurule, sest teadsime, et lõunast läheb pilve. Tõus kurule oli lihtne, mõned laviiniohtlikumad nõlvad, mida ükshaaval ületasime. Üldiselt lauge tõus. Laskumine oli väga nauditav. Jällegi mõned järsemapoolsed orunõlvad, mida tuli jälgida, aga oru põhja hoides oli hästi. Viimases lõpus sai kahjuks lumi otsa ja kilomeetri jagu tuli jalgsi matkata. Nevache on armas audentne küla, kus leidsime ühe armsa kohviku, kus õlut ei müüdud ja ühe toreda pruulikoja (mis nägi välja nagu keemialabor), kus vanahärra meile lahkelt õlut ja Genepid pakkus.

Edasi tuli tõusta 450 m üles teisele poole oru nõlvale Buffere hütti (seal on ümberringi palju hütte, aga see oli ainus, kus reede õhtuks kohti oli). Laia lund sadas ja tõus läbi metsa mööda metsarada oli päris talvine ja Ilus, aga lõpuks hakkas värske lumi suusa alla pakkima ja läks kuidagi raskeks.

3. Päev Ref Buffere - Nevache - Col de l'Eshelle- Ref Terzo ALpini. 500 m laskumist, 6 km + 13 km ja 500 m tõusu ja 400 m laskumist.

Lume sadu jätkus terve õhtu, öö ja hommiku. Laviinioht tõusis 4 peale ja seetõttu otsustasime, et üle mägede me liikuma ei hakka järgmine päev ning paksu lumesaju tõttu ei tundunud ka mõte talvehütist (mis vb on kinni) väga meeldiv. Helistasime läbi kõik hütid, kuhu me oleks ohutult liikuda saanud, aga kohti oli vaid selles, kus juba eelmisel ööl olime olnud - Terzo Alpinis (seal olid kõik halva ilma tõttu tühistanud). Läksimegi sinna, aga madalamat orgu pidi. Lund sadas kõik aeg, vahepeal viskas päikesepaistet. Tegelikult oi ilus teekond, kuulsime ja nägime eemal mitmeid laviine ja olime oma teekonna valiku üle õnnelikud.

4. päev. Terzo alpini- Col Entrit- Ref Mont Thabor- 8,6 km; tõusu 800 + õhtune lisamatk 3,5 km; - -179 tõusu ja laskumist. Terzo Alpinist hakkasime liikuma üle Etroite kuru Mont Thabori hütti, mille olime bronninud kaheks ööks. Läksime suures lootuses, et seekord saame seda teekonda vaadetega nautida, aga iga meeter kõrgemale seda udusemaks ja tuulisemaks läks ja paks värske lumekiht ei teinud asja kergemaks. Vahetustega tegime rada ja otsisime suunda. Läksime ohutuse mõttes natuke tiiruga, et mitte järsemale laviiniohtlikule nõlvale sattuda. Kurule jõudes oli täielik siil udus. Tundus, et olikord on nagunii nagu on, et teeks kivi taga lumeaugus kohvi:)

Hütini orienteerusime teiste suusajälgede abil.

Õhtul tegime lisatiiru Col du Cheval Blanc suunas, mõneks hetkeks oli päikestki, aga vaid hetkeks, sest tagasiteel hütile üsna lähedal olles polnud mingit nähtavust ja otsisime hütti gepsu abiga:).

5. päev. Ref Mont Thabor- Mont Thabor- Ref Mont Thabor - 15,18 km, tõus 1064, laskumist 1092.

Teadsime, et tuleb ilus ilm, seega ärkasime varakult, kuigi kohmitsemiste tõttu (ma võtsin kogemata enda suusasaapa sisemuste asemel Anu omad ja otsisime siis Anu omasid taga:)) Laviinioht oli endiselt keskmisest kõrgem, seega oli oluline võimalikult varakult mäkke jõuda, et päike ei hakkaks märga lumekihti tekitama. Olenemata natuke hiisemast stardist ja ühest tee otsimise eksimusest jõudsime tippu esimeste minejatega samal ajal. Nautisime vaateid Ecrinsi mägedele ja oma eelnevate päevade teekondadele. Laskumine oli täielik nauding - parjalt kohev puuder. Täpselt see, millest olime unistanud. Imeilus päev ja olime hütis tagasi kell kaksteist.

Pärastlõuna veetsime terrassi välja kaevates ja nautides päikesepaistet. Tundus, et ei ole põhjust kuskile rohkem ronida, sest järgmiseks päevaks lubas ka ilusat ilma.

6. päev. Ref Mont Thabor - Col Du Cheval Blanc - Valfrejus. Ilusat ilma ei paistnud hommikul kuskilt, aga me Anuga ikka mõtlesime, et tahaks kuskile nahatada. Võtsime sihiks "Valgehobuse kuru" ( Col du Cheval Blanc) ja "Rõuge tipu" (Pointe de Terre Rouge) . Alustasime jällegi whiteoutis, aga kuna olime korra juba sinna poole liiikunud ja suusajäljed olid ka ees, siis orienteeruma ei pidanud. 10 m kõrgemale jõudes tuli ka nähtavus, aga läks aina tuulisemaks ja külmemaks . Kurule jõudes piilusime ühele poole ja teisele poole ja kuna "Rõuge" tipp oli täitsa pilve sees, siis sinna me minema ei hakanud. Alustasime laskumist tagasi Thabori hüti suunas. algul oli hea , aga ühest hetkest oli koorik peal ja siis pigem selline "survival" laskumine.

Jäänud oli veel laskumine tagasi Valfrejusi. Otsustasime, et ootame kuni suur pilv ära läheb, sest all orus pidi päike paistma, aga kui kell 11 polnud ikka ühtegi selginemise märki hakkasime pilves liikuma. Nähtavus oli u 10 m, et kui esimene liiga kiiresti sõitis, siis kadus ruttu uttu. Liikusime mööda teiste jälgi . 2200 m peal tuligi nähtavus ja päikesepaiste. Saime veel mõned head puudrilõigud ja viimane lõpp oli selline äge kurviline krossirada, mida ka täiega nautisime.

Kokkuvõtteks - Minu arvates on väga tore skituuri piirkond ja mõnus on ka see, et igas orus pole suusakeskusi. Võrreldes lähedal oleva Vanoise Glacier tuuriga, kus mõned aastad tagasi Anuga käisime oli see lihtsam, aga ilma tõttu olid teistsugused väljakutsed. Kuigi lumesadu tekitas laviiniohtu ja whiteouti, oli see tegelikult ka väga tore, sest lumel on ikka toredam suusatada kui jäisel mäel, eriti muidugi laskuda